Tegelikkuses peame olema valmis väga erinevateks stsenaariumiteks

Ühelt poolt üürnike osakaal Eesti kinnisvaraturul juba aastaid kasvab ja omanike oma kahaneb - see jätkub ilmselt edaspidigi. Teisalt aga: et Eestis on valdav mudel oma eluaseme omamine, siis jätkub praktika, kus valdav osa hooneid rajatakse korterite müügiks.

Uutel ehitushangetel osaleb praegu varasemast rohkem firmasid ja üha enam on ka üliteravaid hinnapakkumisi, mille kohta võib isegi öelda, et tegu on alapakkumistega. „Aga uue objekti alustamiseks peabki praegu olema julge ja nutikas, et viia keerulised otsad kokku,“ väitis Nordeconi juht Gerd Müller.

Viimased kuud näitavad, et kinnisvaraturg on muutunud tasapisi aktiivsemaks ning ehitajad on selgelt aktiivsemad enda töö pakkumisel ja tööotsingutel, rääkis Hepsori juht Henri Laks Äripäeva raadiole.

Võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kinnisvaraarendajad on valmis üüriinvestoreid lahkelt jutule võtma. Samas: et korterite suurtehingud saaksid taas toimuda, peavad üürihinnad tõusma või korterite hinnad langema.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.