Riim: üüriinvestorite ja kinnisvaraarendajate ootuste vahel laiutab endiselt kuristik
Võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kinnisvaraarendajad on valmis üüriinvestoreid lahkelt jutule võtma. Samas: et korterite suurtehingud saaksid taas toimuda, peavad üürihinnad tõusma või korterite hinnad langema.
Suuremad mulliajamised, soovmõtlemised ja kurjakutsumised paistavad olevat eluasemeturult lahkumas. Põrnitsemisest hakatakse väsima: müüjad roiduvad, ostjad suruvad hinda alla seal, kus sel mõtet, mujal tavapärane äri vaikselt taastub.
Kui veel möödunud aasta detsembris hindas Baltic Horizon oma kinnisvaraportfelli üldist väärtust 333 miljonile eurole, siis nüüd on see 256 miljonit eurot. Kui väline hindaja näeb, et tänavu võiks prognoositav väärtus olla selline, siis ta selline ka on, tõdeb fondijuht Tarmo Karotam.
Hinnalangetuseks valmidus puudub - ärikinnisvara omanike tugeva finantsseisundi tõttu makseraskustest tingitud sundmüükideni ilmselt ei jõutagi, samas aga teatud surve varade realiseerimiseks on olemas. Pigem omandab eesolev varade ümbermängimise varjundi.
Vaikust ja äraootamist praktiseeriv ärikinnisvaraturg on siiski sunnitud muutuma: müüjad satuvad järjest keerulisemasse seisu - hinda langetada ei tahaks, aga tootlus nagu peaks tõusma. Surve kasvab.
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.