Uued ehitusreeglid tungivad argiellu. Millele pöörata erilist tähelepanu?
Hiljuti jõustunud Ehitusseadustiku muudatused on jõudnud ettevõtete igapäevaellu. Millistele detailidele tuleks erilist tähelepanu pöörata, et nendega kohanemine sujuvamalt läheks, selgitas vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper advokaadibüroost Tepper & Partnerid.
Planeeringute menetluse tõhusust ei saa hinnata ainult kalendripäevade järgi. Tallinna eesmärk on töökindla süsteemi loomine: vähem ümbertegemist, rohkem etteaimatavust ja kvaliteetseid otsused, mis püsivad ka vaidluste korral, kommenteeris eile vastu võetud planeerimisseaduse muudatusi Tallinna planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juht Kristi Grišakov.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Tänavu märtsis võttis Riigikogu vastu atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mille eesmärk on tuua selgust, millisel juhul tuleb uute ehitiste kavandamisel rakendada müra piirväärtust ja millal müra sihtväärtust. Advokaadibüroo RASK keskkonna-, maakasutuse ja planeeringute valdkonna kaasjuhid Sandra Kaas ning Villy Lopman selgitavad seadusemuudatuse taustal, miks on see küsimus seni palju segadust tekitanud.
Keegi ei mõtle ust avades sellele, kuidas on lahendatud hoone soojustus või kuhu poole aknad vaatavad, aga just need valikud mõjutavad küttearvet järgmise 20-30 aasta jooksul, kirjutab Landen kinnisvara tegevjuht Sten Uritam.
Äripäeva Investeerimisfestivalil koos EfTEN Capitali tegevjuhi Kristjan Tamlaga kinnisvarateemalises vestlusringis osalenud Everaus Kinnisvara juhatuse liikme Janar Muttiku sõnul praegune turg ei andesta üldist arendaja lubadust.
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.