Vahendajad renoveerimisest: kallis, aga perspektiivne
Pelgalt riigiasutuste suunistest ja akadeemilste ringkondade soovitusest jääb üksi väheks. Kliimamõjud ja kultuurikontekst, rääkimata mälu järjepidevusest pikkade perspektiividena jäävad kinnisvara valdkonnas lühivaatelise exceli kõrval nõrkadeks argumentideks.
Ehitada tuleb teisiti mõlemaid eesmärke silmas pidades. Ehitus- ja kinnisvarasektor on kliimamuutuste keskmes. Ja mitte üksnes ühe teemaga. Sektoril on kandev roll kliimaeesmärkide täitmises. Seda toetab investorite ja lõppkasutajate kasvav nõudlus energiatõhusate madalsüsinikehitiste järele, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Ideede põrgatamine arhitektiga, ent ka linnavalistusega võib ühes rütmis astudes tuua üllatavaid lahendusi ja ootamatult värsket vaadet. Sest isekusest kihva keerata on üpris palju.
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.