Kus õpivad kinnisvara korrashoidjad?

Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus kinnisvara korrashoiu erialale vastuvõtt kolmandat korda, sel sügisel alustas 27 esmakursuslast.

Tehnikakõrgkooli lektor Leena Paap tõdes, et eriala pole eriti populaarne. „Võrreldes näiteks ehitusega oli huvi palju väiksem.“ Tema sõnul olid sisseastujad peamiselt just gümnaasiumi lõpetanud noored, üksikud oli neid, kes valdkonnas juba tegevad. „Nemad on tavaliselt teadlikumad ja motiveeritumad, nad teavad, mida nad õppima tulevad ja mida see eriala endast üldse kujutab,“ kinnitas Leena Paap.

Kinnisvara korrashoiu õpe pole Eestis tegelikult uus. „Koolitusevõimalus on juba aastast 1995, aga see on olnud Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu sees, kõrgkoolidest pakkus seda ka Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledž. Vahelduva eduga on korrashoiuõpet ikka olnud ka kõrgkooli tasandil“ kinnitas CityyHaldus OÜ juht Heikki Lind.

Janek Hintsov on klientidega suheldes täheldanud, et ettevõtte väärtust näitab kolm aspekti: firma ajalugu, kliendid ja töötajad – see, kuidas nad on koolitatud, kus nad õppisid, on neil kutsetunnistus. „See on kindlasti tänapäeval tähtis,“ väitis Hintsov.

Kinnisvara korrashoiu õpe kestab Tallinna Tehnikakõrgkoolis 3 ja pool aastat ning õppekava kattub päris suures osas ehituse eriala omaga. Leena Paap rääkis: „Õpitakse tundma hoone konstruktsioone, tehnosüsteeme, hoone toimimist. Ja ülejäänu on juba halduse ja hooldusele keskendunud osa.“ Lisaks sooritavad õpilased 3 erialapraktikat. Praktikat pakuvad turul tegutsevad ettevõtet. Janek Hintsovi sõnul käib osa õpilasi juba osalise tööajaga ka juba tööl.

Alati kõrgkooli ei minda ja seepärast teevad ettevõtted väljaõpet ka kohapeal. „Paraku pole meil koolis selle eriala kaugõppevormi. Selle üle käib arutelu, kuidas saaks juurde anda paindlikumat õppevormi,“ kinnitas Leena Paap.

„Praegu toimub arutelu kutseõppe baasilt halduri 4. taseme koolituseks. Läbirääkimised käivad, võib-olla juba järgmisel aastal hakatakse seda 2-3 koolis andma. Siis tekib järelkasv ka kõrghariduse peale,“ lisas Lind. „Probleemiks on see, et vaadates meie valdkonna tegijaid, torkab silma vanus – ülemine ots jääb vanemaks ja altpoolt tullakse vähem peale. Ja ka keskosa õpet - 40-50 ümberõpet tuleks ehk veel suurendada. Me ei saa siin tugineda Ukraina ega Valgevene tööjõule. See valdkond nõuab natuke enamat - keeleoskust, kohalike olude tundmist. Pole võimalik lihtsalt ühest keskkonnast teise hüpata.

Noori võiks õppima meelitada asjaolu, et kinnisvarakorrashoid kasutab üha enam tehnoloogiat, IT-lahendusi ja neid kasutavad nii ärihooned kui uued elumajad. „See ongi meie missioon kui käime koolides või haridusteemalistel üritustel, me tutvustame valdkonda just läbi selle. Räägime, et kuvand kinnisvara korrashoiust on hoopis midagi muud kui kiputakse arvama. See on universaalne eriala. Ma ütlen ikka õpilastele, et te olete nagu kümnevõistlejad, kes peavad hästi oskama 10 erinevat asja. See avab tulevikus palju uksi, kust edasi minna.“

Tervet saadet "Korras kinnisvara täna-homme" saab kuulata siit. Saadet juhib Kristi Kool, Saade sünnib koostöös Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liiduga.