Kinnisvaralinnak loob uue linnaruumi, suurelt mõtlemine tuleb ka riigile kasuks

Kinnisvaralinnak linnarajooni tasandile ei pretendeeri, kuid linnaruumiline vastutus on arendajatel suur, lisaks on esteetiline aspekt vältimatu, räägivad Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets.

„Nõus, aga autod saab viia maa alla,“ sekundeeris Randmets Pärnits kirjeldusele autojuhtide ja –liikluse vajaduste kohta. Tema sõnul on Hipodroomi kvartalis kõik autod maa all. Tõsi, mõned külaliskohad ja Boldi-Woldi kohad on maa peal.

„Oleme rajamas kvartalisisest esimest tunnelit, mis on ikkagi autotee kahe ringristmikuga“ viitas Randmets ehitusloa saanud ettevõtmisele. „Neid asju on kõike tore teha, aga me peame ka ausalt otsa vaatama, et inimesed peavad loomulikult selle ka kinni maksma. Aga see kokku siiski väärtustab kinnisvara."

„Mul on hea meel kuulda, et eraettevõtjad võtavad seda teemat tõsiselt,“ kostis Pärnits. „Selleks, et me saaksime oma linnaruumi laiemas mõttes paremini liikuma, me peame arvestama, et me peame viima liikumise kahele tasapinnale.“

Pärnitsa sõnul tuuakse nii tihti näiteid Skandinaavia pealinnadest. „Jõle lahe on Helsingis käia, autosid vähe, kõik sõidavad trammiga… Tuhkagi! Pooled on maa all. Seal on selline võrgustik ja meie linn ei võta kuidagi vedu sellega, et võiks alustada mõne väiksema tunneliga. Kasvõi seesama sadamatramm, mis ehitati…"

Saates tuleb juttu ka kinnisvaralinnaku viimastel aastatel muutunud tähendusest, arendaja vastutusest loodu osas, aga ka Ülemiste City ja Hipodroomi kvartali edasistest arengutest.

Saatejuht on Siim Sultson.

Fotol (autor: Siim Sultson) on Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets ja Ülemiste City omanik ja Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits.