Kust peaks kortermaja elanik võtma renoveerimiseks 50 000 eurot?

Kui lähed autol rehve vahetama, ei oota sa, et töökojas vahetatakse sama raha eest ka sõiduki mootor. Kortermajade halduses tekivad aga sellised ootused üllatavalt sageli, kirjutab VAU Halduse asutaja ja tegevjuht Hanno Liiva ja näitab puust ja punaselt ära, mida haldustasu tegelikult katab.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Eurodirektiividega sammu pidamiseks soovib riik renoveerida kümne aastaga 5000 maja, milleks kulub ümmarguselt 5,5 miljardit eurot. Ühistud loodavad selleks ka piisavat riigipoolset rahalist toetust.

Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.