Tehisintellektist kinnisvarahalduses: AI mutrit veel kinni ei keera

Tänases kinnisvarahalduse maastikus on selgelt märgata, et kliendi ootused on ajas muutunud; sageli ei lange see, mida klient hangib haldusteenuse all, kokku sellega, mida ta tegelikult ootab, kirjutab Stell Eesti AS Kinnisvarahalduse ärisuunajuht Merike Stadnik. Tal on rida konkreetseid soovitusi tellija, aga ka teenuse osutajale.

Tänapäevaste A-klassi hoonete haldust ja hooldust ei saa käsitleda tavalise majahoidmise tasemel, kirjutab Remicon juhatuse liige Alex Roost ning näitab, mis peitub selle energiamärgise taga ja kuidas selliste hoonetega tuleb ringi käia.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega luuakse korteriühistutele toetusmeede varjumiskohtade kohandamiseks. Toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot ning see jaguneb järgmise kahe aasta peale.

27. novembril toimus Radisson Blu Hotel Olümpias Äripäeva järjekordne kinnisvara korrashoiu konverents, kus valdkonna eksperdid jagasid kogemusi ja kasulikke näpunäiteid ning tõid kuulajateni tulevikuperspektiive. Konverentsi rõhuasetus oli tulevikkuvaatavalt erinevate valdkondadega koostööl, tehisintellektil, ettevõtete tõhustamisel, tööjõul. Sellel konverentsil jõuti uute koostöösuheteni.

Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.