Ehitusõigus Eestis: liiga suur koefitsient õnnel
Eestis võib juhtuda, et kõikidest planeeringutest ja kooskõlastustest hoolimata jääb ehitusluba ikka saamata. Põhjuseks ei ole seaduse puudumine, vaid selle vastuoluline ja ebaloogiline tõlgendamine. Praktika näitab, et ehitusõigus ei sõltu alati õigusest, vaid liiga sageli õnnest, kirjutavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Elvi Tuisk.
Seotud lood
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks.
Euroopas on eluasemekriisist räägitud juba enam kui kümme aastat. Eestis ei ole selle probleemi tegelik ulatus aga endiselt otsustajate teadvusesse jõudnud, ehkki märgid on ilmselged, tõdes Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.
Arvestatavale osale inimestest on oma kodus elamine muutumas järjest keerulisemaks unistuseks. Olukorra parandamine ja korterite kättesaadavuse suurendamine on võimalik, kuid see eeldab süsteemseid muudatusi, kirjutab eluasemete kättesaadavusega seotud õiguskorda analüüsinud advokaadibüroo RASK partner Villy Lopman.
Kitsendustega eraomandi piiramine on pöördumatu ja ajas süvenev trend. Sellega kaasnevad hüvitised on aga reeglina ebaproportsionaalselt väikesed ning eeldavad enda õiguste eest võitlemist. Seega domineerivad avalikud huvid järjest enam üksikisiku õiguste üle, tõdes advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Ramon Rask kinnisvaraarenduse konverentsil.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
4
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele