Narva Sisekaitseakadeemial on kolm puidust majutuskorrust, mis teevad sellest suurima mitmekorruselise avaliku puitehitise Eestis. Mastaapse puithoone tuleohutuse detailidele tuleb ekstra tähelepanu pöörama hakata juba projektistaadiumis.
Sisekaitseakadeemia tulevane Narva õppehoone.
  • Sisekaitseakadeemia tulevane Narva õppehoone.
  • Foto: 3+1 Arhitektid
Sisekaitseakadeemia arhitektuurilahenduse koostanud 3+1 arhitektid partneri ja arhitekti Markus Kaasiku sõnul mõjutab selliste hoonete puhul tuleohutus arhitektuuri väga palju.
“On lausa uskumatu, kui palju tuleohutus dikteerib arhitektuursed otsuseid,” nendib Kaasik. “Kõigepealt mõtlesime, milline ruum võiks olla, võitsime konkursi. Ja kui hakkasime projekteerima, rullus see maailm meie ees lahti – tuleohutus on sellest väga oluline osa, mis hakkas arhitektuuri muutma ja määrama,” kirjeldab ta.
Narva Sisekaitseakadeemia hoone esimene ja keldrikorrus on betoonist ning teine, kolmas ja neljas korrus puidust. “Kasutasime CLT-d ehk ristkihtpuitu ja kuna suures osas on puidust osa puhul tegu ühiselamuga, millele on eraldi nõuded ja mis puiduga väga kokku ei sobi Eesti normide järgi, oli esimene suurem otsus sellest tulenevalt, et projekteerisime hoone Soome normide järgi, kuna Eestis seda lahendust sel moel ei kirjeldatud,” jätkas Kaasik.
Muidu poleks puitu ehk nii palju kasutatud. “Praegusel hetkel on ristkihtpuitelement hinna poolest veel kallim, kui meile tänapäevase ehituse juures traditsiooniliseks kujunenud materjalid – kivi ja betoon,” lisas Meriste.
Meriste sõnul on klientide teadlikkus ja soovid erinevad, aga lõppude lõpuks on kliendi jaoks oluline saada hoonele kasutusluba ning selle pärast, kuidas selleni jõutakse, ei peagi klient alati muretsema. Vaid pigem ta vaatab, et tulemus, mis oli tema silmis olemas, ei kaoks ära nõuete keskel.
“Spetsifiline lahendamine ja nõuetest tulenevad otsused räägitakse kliendiga läbi, aga ega klientki ei saa seaduste vastu.”
Meriste kogemus on, et kui kliendil on endal isiklik huvi puitu kasutada või eriliselt välja tuua, siis ta mõtleb rohkem nendele aspektidele, kui juhul, kui tal on puidu kasutamiseks mõni muu põhjus – ehitamine puidust on tema jaoks soodsam, lihtsam või kiirem. Sel juhul vaadatakse teise pilguga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele