Sõõrumaa suurarenduse esimesi vilju näeb juba sel suvel

Reedel Äripäeva raadio hommikuprogrammis käinud Kolga sõnul saab merekindlusesse luua 45 000 m² netopinda, müüdavat või üüritavat pinda peaks tekkima ligikaudu 30 000 m² ja ruumi jääb ka 300 parkimiskohale – seega peaks suurarendus andma korraliku panuse sealse piirkonna arengusse.

Kuue aasta pärast, kui merekindluse arendus on lõpetatud, peaks vanglat jääma meenutama vaid muuseum.

Suurärimees Urmas Sõõrumaa on öelnud, et merekindluse korda tegemine läheb maksma märkimisväärse summa, kuid vähem kui 100 miljonit eurot.

Ettevõtja sõnul on nende soov avada kompleks linnaelanikele ja külalistele ning muuta atraktiivseks ajaveetmise ja töötamise keskkonnaks. Esimesel korrusel hakkavad paiknema kaubandus-, meelelahutus- ja toitlustuspinnad, mis avanevad mereäärsele promenaadile kui ka ajalooliste hoonete siseõue. Siseõu viiakse klaaskatuse alla ning seeläbi luuakse jalakäijasõbralik linnaruum nii kindluse ümber kui ka selle sisse. Merekindluse hoonetekompleksi rajatakse veel muuseum, hotell, büroopinnad, kodupood ja uued elumajad.

Samas loodab Kolga, et juba tänavu suvel saab linnakodanik näha esimesi muutusi. Kõigi uuringute ja ettevalmistustööde kõrvalt tahab arendaja juba sellel suvel võimalikult suures ulatuses territooriumit avada ja seal üritusi korraldada. Mis on täpsemalt tulemas, ei soostunud Kolga veel avaldama. "Usun, et suve hakul kuuleb nendest täpsemalt," märkis ta.

Kui detsembris selgus, et Patarei merekindluse ostab Nikolai Esimene OÜ, mis on Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest ASi tütarettevõte, siis kujunes Patarei hinnaks 4,6 miljonit eurot. Samas konkurents kompleksile ei olnud suur. Kolga aga tunneb, et nende jaoks on see aga sobiv nišš, kus tuleb teha multifunktsionaalne keskkond vana ja uut kokku tuues. Pikaajaline kogemus Rotermanni kvartaliga peaks julgust lisama.

Küll aga leidub pikalt seisnud ja laguneva merekindlusega riske. Kolga märgib, et suurimad riskid on Riigi Kinnisvara ASi seatud tihe ajagraafik.

"Suur mahukas projekt kuue aastaga valmis teha on väljakutse. Usun, et sealjuures on ka muinsuskaitse aluste tööde maht väga suur. Et leida tegijad sinna, peab üsna varakult nendega pihta hakkama, et hoida end ajagraafikus," selgitas Kolga.

Samuti hindab arendaja lähiaastate riskikohana ehitusturgu ja -hindu, mida on raske ette näha. Kolga hinnangul hakatakse hankeid tegema alles 2,5–3 aasta pärast.

Kui aga peaks tulema majanduskriis, ei ole Kolga selle pärast eriti mures. Arendaja lähtub sellest, et plaan on merekindlust omada ja opereerida pikaajaliselt. Samuti üritavad nad pangalaenu koormuse hoida väiksena, et saaks rasketel aegadel üürnikule tuge pakkuda. Seetõttu ei näe nad vähemalt lühiajaliste kriiside mõju pikas plaanis suurena.