Igor Habal: enam ei viivitata kinnisvaraostuga lootuses eesseisvale hinnalangusele

Igor Habal ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo pressikonverentsil, et viimaseid aastaid iseloomustab mõõdukalt tugev hinnakasv.

„See on üldine, kuid Eestis on piirkondi, mis on jäänud sellest puutumata. Kontrastid on suurenenud, on piirkondi, kus arengu on seisma jäänud, seal pole ka uusarendusi. Viimastel aastatel on hinnatõus saavutatud üldiste sisendhindade kasvu najal, milleks on palgatõus. Seega on viimastel aastatel üha vähem olnud kuulda jutte ka eelseisvast suurest hinnalangusest kinnisvaraturul,“ kinnitas analüütik lisadest et väheneb ostuhuviliste hulk, kes ootavad kinnisvara ostuga lootes turul eesseisvat langust. "Viivitamist on vähemaks jäänud, ostetakse hoolimata hinnatõusust,“ ütles Habal.

Hinnad on kõigi aegade kõrgeimal tasemel. „Eelmise buumi ajal tõusid hinnad Tallinnas 1500-1600 euroni ruutmeetrist, jutt on mediaanhinnast,“ rõhutas Habal. „Terves Eestis jäid need 1100-1200 euro juurde ruutmeetrist. 2019 oli mediaanhind Eestis 1400 ja viimasel kuul kõige aktiivsem, Tallinnas oli detsembris mediaanhind juba 2100 eurot ruutmeetris ja peab ütlema, et tõusuruumi on veel.“

Tallinnas uusarenduste maht on viimastel aastatel püsinud 3000-3200 korteri juures aasta kohta. „Uusarenduste keskmine pakkumishind koos parkimiskoha ja panipaigaga on juba 2800 eurot ruutmeeter. Viimases kvartalis tuli müüki Kalaranna 8, mis tõstis Kamalaja kallimaks Kesklinnast. Uusarenduste tehinguhind on praegu 2300-2400 eurot ruutmeetrist, kui võtame ka allahindlused, siis kasvuruumi on 10-15%. Tõenäoliselt aastaga hind nii palju ei kasva. Aga pakkumishind, mis mõjutab ka tehinguhindasid on umbes 10% võrra ees,“ tõdes Igor Habal ja lisas, et tehingute arvu on alates 2013. aastast mõjutanud peamiselt uusarendusturg, kuna järelturg on seisnud paigal ning alternatiivide olemasolul on üha enam muutunud esmaseks eelistuseks uuselamud.