Hongkongi ärimees arendab Paljassaarde kõrghoonet

On jõulueelne nädal, aknast paistab hall ja trööstitu Tallinna kesklinn. Hongkongi ärimees William Ng rüüpab heatujuliselt cappuccino't: ta on tulnud oma Eesti valdusi üle vaatama ning võib rõõmustada kordaläinud aasta üle.

„Mulle Eesti meeldib, mõnus, rahulik,“ kiidab ligi 20 aastat siin tegutsenud William Ng (King Ming Ng). Kuigi ta on Eestis laiemale avalikkusele tundmatu, on tema haare Tallinna kinnisvaras muljetavaldav: talle kuuluvad Mustamäel Laki 32, Laki põik 2 ja Laki põik 4 kinnistud. Laki põik 2 hoone ankurrentnik on Decora. „Kohe minu krundi vastas on suur toidupoekett Lidl ostnud endale krundi. Pärast Lidli poe on avamist muutub piirkond veel atraktiivsemaks,“ rõõmustab Ng. Eestis on tema sõnul lihtne äri teha: “Mul on ca 85 rentnikku, aga ainult üks üürisuhete juht.“

Kohe-kohe peaks tuule tiibadesse saama kaks kinnisvara arendusprojekti Paljassaare alal: ühe järgi kerkib Paljassaare lõunakaldale 14korruseline hoone. Teisega hoonestatakse kokku üle 15 hektari maad ehitusõigusega ca 340 000 m². Koos temaga ootavad Tallinna linna otsuseid ja detailplaneeringu kehtestamist paljud Eesti äritegelased eesotsas Ain Hanschmidti ja Heiti Häälega.

„Käisin just linnapeaga kohtumas,“ räägib Ng. "Ta suhtub linna arengusse väga tõsiselt." Ng sõnul on räägitud sellistest variantidest nagu tee otse merekalda kõrval ning tunnelist.

Selge on, et kui Paljassaarde kerkib sadade korteritega suurarendus, suureneb ka autode maht. Ng eelistaks näha, et Paljassaarde viiks tramm. Aga millal? Linnal rahaga on, nagu on.

Ng ütleb, et ta saab aru, et linn ei pruugi soovida teha suuri investeeringuid infrastruktuuri, aga miks ei kaaluta BOT-mudelit (build – operate – tranfser ehk ehita – opereeri – võõranda), mida kasutavad näiteks USA ja Hiina. Ka nendes riikides on kommuunidel näpud põhjas, aga siis tehakse arendajatega leping: nemad rajavad näiteks vajamineva teedevõrgu ja saavad selle 20 aastaks enda valdusesse. Selle aja jooksul tohib arendaja kasutuse eest raha küsida ja peab ka teed selle aja jooksul korras hoidma. Pärast lepingus sätestatud aja möödumist saab linn teedevõrgu endale ja edaspidi saavad inimesed seda taas tasuta kasutada. „Meil ei oleks kahju seda trammi sinna teha,“ arvas Ng.

Eesti kinnisvarainvesteeringuid peab ta oma portfelli parimateks. “Tootlus jääb aastas ca 8% juurde, Hongkongis on see 3%,“ toob Ng võrdluseks.

Eesti kinnisvarahindade kohta ütleb ta, et kasv on tagasihoidlik ja jääb paari protsendi juurde aastas. Seevastu Hongkongist sai ta elu parima hinnatõusu kogemuse: 2008. aastal ostetud kinnisvara hind on tänaseks kümnekordistunud.

Loe pikemalt Äripäevast.