Peidetud kinnisvarapärlid ehk kuhu investeerida?

Kinnisvara kokku ostmine ja selle välja üürimine on muutunud taas rahvuslikuks spordialaks. Paraku ei hakka Tallinna ja Tartu kallitele hindadele paljude hammas enam peale. Sestap otsitakse tikutulega taga odavamaid arenevaid piirkondi, kus kinnisvarahinnad pole veel lakke lennanud, kuid millel on kõik eeldused saada väga atraktiivseks elukeskkonnaks. Siin on mõned huvitavamad kohad Harjumaal, millel tasuks silma peal hoida.

Kokku sulanud Kuusalu ja Kiiu alevikud asuvad Tallinnast kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel. Kuusalus on olemas kõik eluks vajalik – alates perearstist ja raamatukogust kuni gümnaasiumi ning ujulani välja. Ehkki Tallinnast pea 50 kilomeetri kaugusel, on tegemist siiski väga kõrge potentsiaaliga piirkonnaga, kuna renoveerimiskuuri läbi teinud Peterburi maantee võimaldab pealinna jõuda väga kiirelt. Muideks, Kuusalus-Kiius pole küll klassikalist kobarkino, kuid kohalik MTÜ korraldab seal isegi filmiõhtuid!

Aruküla aleviku suurimaks trumbiks on ülikiire ühendus Tallinna südalinnaga. Rongisõit Balti Jaama vältab kõigest 25 minutit, Ülemiste peatusesse aga ainult 16 minutit. Raasiku valla keskuses on olemas kõik, mis ühes vallakeskuses olema peab, alevikus on isegi oma laululava. Gümnaasiumit idüllilises Arukülas küll pole, kuid enamus kohaliku põhikooli lõpetanud lapsi õpivad mõne kilomeetri kaugusel asuvas Jüri gümnaasiumis. Aruküla on ajalooliselt Jüri kihelkonna osa ning neid omavahel tihedalt seotud alevikke ühendab ka liinibuss. Hiljuti rajati Arukülasse ka uued kortermajad, kus tänaseks kõik korterid müüdud. Tegemist on kõige kallima alevikuga selles nimekirjas.

Endine suvilarajoon on kasvanud arvestatavaks elamupiikonnaks. Kiisa koos satelliitasumite Roobuka ja Kurtna külade ning Aespa alevikuga on viimastel aastatel teinud läbi suure arengu. Rongijaamad, eeskujulik bussiühendus, poed, apteek ja uhiuus rahvamaja rahuldavad kõikide elanike esmavajadused. Koole Kiisal küll pole, kuid koolibuss sõidab nii Kurtnas asuva lasteaed-põhikooli kui Saku Gümnaasiumi vahet. Kiisal, Roobukal ja Aespas on peamiselt suvilatest ümber ehitatud eramud, kuid Kurtnas leidub ka kortereid, müüki tuleb neid aga haruharva.

Kindlasti suurim üllataja selles nimekirjas. Ämari on ilmselt üks turvalisemaid piirkondi Eestis, sest üksi kaabakas ei kipu lahingväljaõppe saanud sõjaväelastega mõõtu võtma või nende tagant asju pihta panema. Sarnaselt Tapale on nõudlus teenindussektori järgi plahvatuslikult kasvanud, ehkki ettevõtlikud inimesed pole igas valdkonnas veel tegudeni jõudnud. Kuniks Eesti NATO liige on, ei kao Ämari lennubaas koos kõrgepalgaliste välisriikide sõjaväelastega kuskile ning kunagisest räämas alevikust saab tulevikus kindlasti korralike meelelahutus- ja teenindusasutustega muhe koht elamiseks.

Selliseid atraktiivseid alevikke ka teiste suuremate linnade ümbruses. „Enne investeerimisotsuse tegemist tuleks aga tõsiselt süveneda aleviku jätkusuutlikusse, sest nii mõnigi ilus väikekoht on linnastumise tulemusel paraku hääbuma määratud.