Konverentsi Säästlik Hoone pääsmed müügis

Sel aastal juba viiendat korda toimuvale konverentsile Säästlik Hoone ootame kõiki hoonete ehitajaid, arendajaid, projekteerijaid, arhitekte, ehitiste omanikke ja kõiki huvilisi, kes liginullenergianõuete rakendumisega kokku puutuvad ja energiasäästlike lahendustega kursis olla soovivad.

Konverentsil räägime, kuidas liginullnõudedenergia rakenduvad, milline on seis energiamärgiste väljastamisel, kellele langeb energiatõhusate hoonete kavandamisel vastutus ja kuidas mõjutavad uued nõuded arhitektide tööd. Osalejad saavad kuulata kogemuslugusid juba ellu viidud energiasäästlikest lahendustest.

Energiatõhusa hoone projekteerimisest on palju räägitud, kuid mis saab kui valmis ehitis ei vasta projektis arvutatud energiatõhususe näitajatele? "Säästlik" projekt ei võrdu alati säästliku hoonega. Projekteerimise faasi olulisusest energiatõhusa hoone ehitamisel näidete põhjal tuleb konverentsile rääkima Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige, Novarc Groupi juhatuse liige Kaitis Väär.

Kindlasti kerkib seejuures ka küsimus, kes antud olukorra eest vastutuse võtab, kui valminud hoone energiatarve ei vasta projekteerimisel tehtud energiaarvutustele. Arhitekti ja inseneri vastutusest nullenergiahoonete kavandamisel räägib IB Aksiaal juhataja, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestseisuse liige Peeter Parre.

Kütteseadmete lahendusi pakutakse seinast seina. Kõige üldisemalt saab kütte jagada kahte gruppi – seadmed, kus toimub põlemisprotsess ning teised, taastuvenergialahendused, kus seda ei toimu. Eesti turul on päikeseenergialahendusi pakutud 7-8 aastat. Igal aastal on turg laias laastus kahekordistunud. Lähitulevikus on ilmselt oodata päikeseenergiasektori hüppelist kasvu. Kuidas ehitiste omanikud päikeseenergiast kõige enam kasu lõigata võiks, selgitab Energogeni müügivaldkonna juht Juhan Toots.

Kuna energiamärgised on oluline valdkonna teema, oleme programmi lisanud paarisettekande, mille teevad Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestseisuse liikmed. Mikk Maivel kes on ka Riigi Kinnisvara energiatõhususe projektijuht, kirjeldab energiamärgiste ja energiamärgise väljastaja õiguslikke nüansse ning selgitab olukorda kutseandja vaatest. Räägib kehtivatest määrustest ja olulisematest muudatustest mis jõustusid 2019 aastal. Energiatõhususe spetsialist Liina Laas toob meieni energiamärgiste vastuolusid praktikast. Ettekandes keskendub ta kinnisvara arendaja, ostja ja ka arhitekti erinevatele ootustele ning arusaamadele. Mida arvutuslik energiamärgis annab ja millele tuleks energiamärgise tellimisel ning vastuvõtmisel tähelepanu pöörata?

Arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid partner Mihkel Tüür on avalikult välja öelnud, et hetkel on Eestis tehtud analüüsid keskendunud kitsalt hoone käitamiseks kuluvale energiale, jättes täiesti tähelepanuta ehitamiseks kulutatud energia. Kogu riiklikult rakendatav seadus ei arvesta analüüsimeetodites ei hoone konteksti, CO2 tarvet kasutatud materjalides ega hoone elukaart. Eestis rakendatava hoone analüüsi meetodit oleks vaja seega täiendada. Energia analüüsil on tahaplaanile jäänud CO2-heide, mis on tegelikuks pōhjuseks energiakokkuhoiu poliitikale ELi tasandil. Analüüsimata on õhutihedate isoleeritud hoonete mõju inimese tervisele ja töövõimele. Kui vaadelda kesksena CO2-heidet hoone eluringis, siis muutub arusaam säästlikust ja kokkuhoidlikust majast oluliselt. Mihkel Tüüri ettekande teemaks ongi Eesti hoonete energiasäästu seos CO2-heitega.

Knauf tehniline konsultant Karli Kleemann tutvustab kipspõrandate rohelist ja säästliku lahendust. Kipspõrand sobib eriti hästi puitmajadesse, palkmajadesse ja puidust korrusmajadesse. Vanade majade renoveerimisel on isetasanduv kipsisegu lihtne ning mugav võimalus põrandapindade sirgeks ja tasaseks saamiseks. Samuti on kipsivalu ideaalne kasutamiseks lasteasutustes olles lisaks muudele positiivsetele omadustele vastupidiselt betoonile veel ka mitteallergeenne.

Milliseid meetmeid büroohoonete „rohelisemaks“ muutmisel on võimalik veel kasutada ja kas rohebüroodel on Eestis turgu? Nendele ja teistele küsimustele annab vastuse Eesti Energia Keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.

Päeva lõpetame kogemuslugudega. Energiahindade kiire kasvu valguses on juba hoonete planeerimisel aina olulisem valida süsteemid, mis aitavad halduskulusid kokku hoida nii täna kui ka aastate pärast. Energiatõhusus ja kokkuhoid on eriti olulised just suurhoonetes, kuuleme kogemuslugusid eri valdkondadest. Mikk Maivel kirjeldab Eesti Rahva Muuseumi ikoonilise hoone kuidas mõned aastat avatud olnud muuseumi kulusid kontrolli all hoitakse ja milliseid meetmeid on kasutatud.

Olenevalt tööstuse valdkonnast võib peamisi energiakulu allikaid olla väga palju erinevaid. Üks, mis erinevaid tööstuseid ühendab on aga elektrikulu valgustusele. Kuuleme, kuidas puidutööstuses valgustuse energiatarbimist ligi poole võrra vähendas. Valgustusest kogemusloo põhjal räägib Ledshop projekti- ja müügijuht Jarmo Võsa. R8 Tech on leidnud suurepärase mooduse kuidas kulusid kokku hoida just kaubanduskeskuste näitel, kinnitab R8 Tech tegevjuht Siim Täkker.

Vaata konverentsi kava ja pane ennast kirja SIIN.