Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ragn-Sells: Savisaare tasuta prügivedu säästab tass kohvi raha
„Jäätmekäitlusteenuse hindade langus või sootuks tasuta jäätmevedu on muidugi atraktiivsed lubadused. Siiski tähendab see ühe keskmise leibkonna jaoks vähem kui 0,5%-list kokkuhoidu kuu kogukuludelt. Tallinna linna eelarvele tooks see aastas aga hinnanguliselt 5 miljoni euro suuruse lisakulu,“ ütles Vääna.
Tema sõnul on täiesti vastuoluline ka Tallinna idee keskkonnahoiu seisukohast. „Plaan hakata olmejäätmeid Tallinna Prügilasse matma on jäätmehierarhia kõige madalam tase. Prügilate aeg on ammu möödas, sest need ei ole keskkonnasõbralikud. Täna on märksõnadeks võimalikult suur taaskasutuse osakaal ning ümbertöötlemine,“ tõdes Vääna.
Kohalik omavalitsus peaks keskenduma ettevõtluskeskkonna arendamisele mitte turgu moonutavate ärimonopolide loomisele, nentis Ragn-Sellsi juht.
Ragn-Sells ekspordib taaskasutatavaid materjale viieteistkümnesse eri riiki ja on spetsialiseerunud kliendikesksetele ja keskkonnahoidlike jäätmekäitlusteenuste osutamisele Eestis.
Seotud lood
Keskkonnateenused AS juhatuse liikme Argo Luude sõnul on Tallinna Prügila munitsipaalprügilaks muutmine sama hea, kui linn ostaks kivisöel töötava rongi. "See on minevik," ütles ta.
Seadus kohustab jäätmete sortimisel ohtlikud jäätmed eraldama ülejäänutest ning kehtestab keelu segada neid teiste jäätmetega.
Lugeja küsis pärast Ragn-Sellsi väidet: „Savisaare tasuta prügivedu säästab kohvitassi jagu raha“, miks pole kaaluga jäätmete üleandmise võimalust ja miks paberi eest võetakse tasu?
Jäätmekäitluses on levinud arusaam, et jäätmed on toore, mille eest võiks jäätmekäitleja tasu maksta jäätmete üleandjale. Samas jäätmealane regulatsioon baseerub „saastaja maksab“ põhimõttel, mille kohaselt jäätmetekitaja peab tasuma jäätmete käitluse kulud.
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
1
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
3
5
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele