Vaatamata sellele, et prügimajandus aina areneb ja prügi enam üks autotäis teise järel lihtsalt prügimäele ei ladustata, karmistuvad prügiga ümberkäimist reguleerivad nõuded veelgi ning  eestlastelt oodatakse üha kõrgemat taaskasutusprotsenti.
"Konks on selles, et täna on veel Iru Elektrijaamas toimuv masspõletamine väga soodne, aga aastal 2020, peab 50% segaolmejäätmetest olema ringlusse võetud ehk taaskasutatud. Ei saa niisama lihtsalt ahju ajada, vaid peab sorteerima ning mida rohkem liigiti kogutud, seda odavam on taaskasutus," vastas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (endise nimega Tallinna Prügila) juhatuse liige Allan Pohlak küsimusele, miks üldse peab veel jäätmeid sorteerima, kui nii kui nii sobiks need kõik ühes potis ahju ajada ja näiteks jäätmekütuseks teha.
ASi Ragn Sells ärijuht Agu Remmelg põhjendas prügi sorteerimise vajadust järgmiselt: "Rahvastikuarvu kiire kasv ja maailmamajanduse areng nõuab järjest rohkem toorained, mille varu maapõues on lõplik ja jätkusuutlikkuse tagamiseks me lihtsalt peame ringlusse paisatud materjale palju rohkem taaskasutama hakkama."
Ta lisas, et riigid reguleerivad tarbijate ja ettevõtete käitumist ka maksudega - näiteks Eestis on jäätmete ladestamisele kehtestatud kopsakas saastetasu. Samas on jäätmete ahjuajamine tihti odavam, kui materjalidena ringlussevõtt. Seetõttu oleks tema hinnangul otstarbekas kõigepealt kaotada taastuvenergia toetused jäätmetest toodetud elektrile.
"Prügilates on hinnakirjadega kehtestatud segaolmejäätmete vastuvõtuhinnad koos käibemaksuga umbes 60 €/t. Prügi ladestuse hind sisaldab riiklikku saastetasu umbes 25 €/t. Iru jäätmepõletuselektrijaama hinnad on kokkuleppelised ja jäävad tõenäoliselt vahemikku 25-40 €/t," vastas ta ja lisas, et jäätmete masspõletusele maksab elektritarbija peale läbi taastuvenergiatasude. Heinami sõnu on Iru elektrijaama vastuvõtutasu prügila hinnakirjast ligi kaks korda odavam.
Eesti prügist tehakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses komposti ja biogaasi. Juhatuse liikme Allan Pohlaku sõnul tehakse komposti kahte sorti jäätmetest - haljastusjäätmetest ja toidujäätmetest. Toidujäätmete kompostimisega tegelevad Eestis Pohlaku sõnul vaid Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja Väätsa prügila. Komposti ostavad taaskasutuskeskuselt peamiselt haljastusettevõtted ja eraisikud väetamise eesmärgil.
Pohlaku sõnul neil praegu komposti pakendamisvõimalusi pole, kuid plaan on ühel päeval hakata tegema pakendatud kasvusegusid, mille sisse saavad taimesõbrad juba taimi istutada.
Biogaasi seevastu toodetakse bioloogilistest jäätmetest nagu näiteks puidu, paberi, papi, toidu ja haljastusjäätmetest aga ka loomasõnnikust ja reoveesettest. Biogaasi saab kasutada nii elektri kui ka sooja kasutamiseks. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses teeb Baltic Biogaas elektrit. Aravete Agro toodab biogaasist elektrit ja sooja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele