Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Müügis oleva krundi suurus on 16 966 m² ning kehtiv detailplaneering võimaldab kuni 4000 m² ehitusaluse pinnaga ärihoonet.
Foto: PropInvest OÜ
Tallinna lähiümbruse ärikinnisvara turg on viimastel aastatel liikunud selges suunas: ettevõtted otsivad üha enam asukohti, kus on ühendatud hea ligipääs pealinnale, mõistlik hinnatase ning kasvupotentsiaal. Mitmed seni teisejärgulised piirkonnad on just neil põhjustel arenenud tugevateks piirkondlikeks äri- ja logistikakeskusteks.
Täna võib väita, et ka Vääna on kujunemas üheks selliseks piirkonnaks. Asukoht paikneb Tallinnast mõistlikus kauguses ning olulisel vallasisesel liikumistrajektooril – Vääna–Keila-Joa tee teenindab igapäevaselt nii kohalikke elanikke kui ka piirkondlikku liiklust. Piirkonna ärilist potentsiaali kinnitab ka see, et mitmed tuntud ettevõtted on juba oma tegevuse Väänasse toonud.
Müügis oleva krundi suurus on 16 966 m² ning kehtiv detailplaneering võimaldab kuni 4000 m² ehitusaluse pinnaga ärihoonet (brutopind kuni 6000 m²). Krundi piiril on olemas vee- ja kanalisatsiooni liitumisvalmidus, elektriliitumine ampritasu alusel ning optiline side, mis võimaldab arendusega alustada ilma suuremate infrastruktuuririskideta. Müük toimub otse omanikult, mis annab huvilisele võimaluse suhelda otse otsustajaga ning liikuda projekti elluviimisega ajaliselt efektiivsemalt.
Ärilist perspektiivi toetab krundilt mööduv liiklusvool: Transpordiameti andmetel läbib teelõiku keskmiselt 2580 sõidukit ööpäevas, mis on kõrvalmaantee kohta tugev näitaja ning loob head eeldused äriliseks kasutuseks.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.