2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.
Riik soovib edaspidi pakkuda 112 automaatset häireedastuse teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi.
  • Riik soovib edaspidi pakkuda 112 automaatset häireedastuse teenust ainult nendele objektidele, kus tulekahju põhjustab otsest ohtu inimelule ja kus tuleõnnetus mõjutab väga paljusid inimesi.
  • Foto: Shutterstock
2023. aasta andmete järgi olid päästeameti ligi viie tuhande automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadetest 97 protsenti valeväljakutsed. See protsent on igal aastal samas suurusjärgus. Massilist valehäirete hulka põhjustavad enamasti süsteemirikked, ehitustööd ja inimlikud eksimused. Selliste väljakutsete teenindamine on riigile väga suur ressursikulu.
Seetõttu on riik otsustanud edaspidi pakkuda automaatset häireedastuste teenust haiglates ja hooldekodudes, kus kõik inimesed ei ole võimelised ise evakueeruma ning ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes, kus tulekahjul võib olla ulatuslik mõju.

Tulekahju korral tegutsemise plaani üle vaatamine ja koolitamine

Seni on automaatse tulekahjusignalisatsiooni häireteate edastamine olnud kohustuslik enamikus suuremates hoonetes ja avalikes ruumides. Muudatuse järgi ei pea automaatselt edastama tulekahjuteadet päästeametile näiteks büroohooned, majutusasutused ja kauplused. Samuti suuremad laohooned ilma ohtlike ainete või suurõnnetuse ohuta.
Kaughaldus tähendab ATS keskseadme dubleerimist turvapartneri juhtimiskeskuses. Teenusepakkujal on võimalus täpselt näha, milline andur annab häiret ja kas see mõjutab ka näiteks kõrvalolevate ruumide andureid. Kaughaldus aitab kiirelt tuvastada, kas tegemist on tulehäirega või mitte.
Turvapartneritel on kasutusel erinevad tehnilised lahendused, mis aitavad operatiivselt häiretele reageerida ja reaalse ohuolukorra puhul tuvastada kiirelt tulekahju.
Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk
„Kui tegemist on valehäirega, saab juhtimiskeskus süsteemi taastada, kuid mitte enne seda, kui on veendunud, et reaalselt midagi ei põle ega ohtu ei ole,“ selgitab Kuusk. Selleks saab häire korral ühendust võtta näiteks hooneomaniku või majahalduriga, kes annab teada, mis objektil toimub. Kohale läheb olukorda kontrollima ka patrullekipaaž.
Suurema turvalisuse saavutamiseks saab objektidele paigaldada ka täiendavaid turvakaameraid. Läbi videovalve on juhtimiskeskusel võimalik objektil toimuvat jälgida. Kui tuvastatakse tulekahju, saab kohe teavitada häirekeskust. Samuti on võimalik paigaldada termokaameraid, mis reageerivad temperatuuri tõusule. Lahendusi on veel teisigi.

Dokumendid ja tuleohutuspaigaldised korda

Päästeameti põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja ütleb, et tuleva aasta muudatuse eesmärk on rõhuda hooneomanike vastutusele ja vähendada päästemeeskondade hõivatust valeväljakutsete teenindamisel. Viimane kulutab aastas ligi 2000 päästjate töötundi, rääkimata muust ressursikulust.
Päästeamet teavitab muudatustest ATeS teenuse pakkujaid ja teenuse saajaid ning ühtegi süsteemi ilma omanikku teavitamata välja ei lülitata.
Foruse ohutusvaldkonna juht Ahti Kuusk sõnab, et uue määrusega ei peaks hooneomanikud ja valdajad tundma, et nende vara ja inimesed on ohus. Igale objektile on olemas parimad lahendused ning omanikud saavad väga palju ise ära teha, et tulekahjusid ennetada ning oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • 1. juuliks 2026 peab olema üle vaadatud ja vajadusel uuendatud tuleohutusalane dokumentatsioon nendel hoonetel, kus ATeS teenus lõpeb. Dokumentide hulka kuuluvad tulekahju korral tegutsemise plaan, operatiivkaart, ATS dokumendid jm.
  • Foto: Andres Raudjalg
Oluline on hoida korras dokumentatsioon, hoolitseda tuleohutuspaigaldiste korrashoiu ning hoolduse eest ning koolitada oma inimesi, kuidas päriselt tulekahju korral käituda.
Kui muudatus puudutab ka sinu hoonet, kontrolli üle objekti dokumendid ja võta julgelt Forusega ühendust. Ettevõtte turva- ja ohutuseksperdid aitavad hinnata riske, mõelda välja sobivaid lahendusi ja aidata tuleohutusalaste dokumentide ning koolitustega.
Olulised kuupäevad:
  • Kuni 1.03.2026 on võimalik taotleda ATeS liidestuse jätkumist objektidel, mis pärast muudatust pole enam kohuslased: arhiiv, muuseum, riiklikult olulise väärtusega ehitis, kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus, elutähtsa teenuse osutaja, suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte.
  • Põhjendatud juhtudel on võimalik liituda ATeS teenusega ka uutel objektidel, mis varem ei olnud kohuslased. Näited põhjendatud juhtudest on eelmises punktis.
  • 1.05.2026 lõpeb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamine häirekeskusesse hoonetel, mis ei ole teenuse kohuslased ja ei ole esitanud teenuse lõpetamise taotlust või põhjendatud juhul jätkamise taotlust.
1. juuliks 2026 peab olema üle vaadatud ja vajadusel uuendatud tuleohutusalane dokumentatsioon nendel hoonetel, kus ATeS teenus lõpeb. Dokumentatsiooni hulka kuuluvad tulekahju korral tegutsemise plaan, operatiivkaart, ATS dokumendid jm.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 13:22
Kristiines tuli müüki arenduspotentsiaaliga hoone, mille tuleviku otsustab uus peremees
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.

Hetkel kuum

Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno omab valdkonnast sügavat ülevaadet.
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Reisiterminal peaks sellisel kujul valmima 2028. aasta lõpus.
Uudised
  • 19.11.26, 10:53
Merko sai valmis Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud terminali põranda. Vaata!
Vaata videosid, kuidas käis põranda paneelide paigaldus + Vaata, millne see terminal tuleb
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.11.26, 11:23
Saksing uutest notaritasudest: kinnisvaratehing kallineb priskelt
Lisatud on näitlik arvutus ja põhjalik ülevaade, mis ja kui palju kallineb
Stelli edaspidine suuromanik Civinity asutaja ja juhatuse esimees Deividas Jacka.
Uudised
  • 16.11.26, 11:21
Stell müüs oma enamusosaluse Leedu rahvusvahelisele haldusfirmale
Millerhawki omanik Marko Kull avamas uut ärikeskust.
Uudised
  • 20.11.26, 11:27
Galerii: Marko Kull avas värske 16-miljonilise ärikeskuse
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik olid kohal!
EKFL juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 17.11.26, 11:18
Kinnisvaraturul on november: päikest küll napib, kuid pööripäev on lähedal
Koduostjale võib kasutusloata kinnisvara silma jääda just tavapärasest soodsama hinna tõttu.
Uudised
  • 17.11.26, 06:30
Kodu saab osta ka ilma kasutusloata
(vasakult) FoxSeci müügijuht ja Hardmeier OÜ juhatuse liige Siim Kajo ning FoxSeci tootmisjuht Janno Tammeorg.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.11.26, 08:00
„Hea turvasüsteem on meeletult igav.“ Mida see ettevõtte jaoks tähendab?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele