Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Keskmine hind on varasematest aastatest kõrgem ja börsihind kõikuvam, mis loob võimalusi uutele tootmisvõimsustele, salvestuslahendustele, tarbimise targemale juhtimisele ja paneb energiatõhususele suuremat tähelepanu pöörama. Lähemalt räägib Energiapartner OÜ juhatuse liige Mikk Saar.
Energiapartner OÜ tegeleb kolme põhilise energiaga seotud teemaga – hoonete energiatõhususe modelleerimise ehk eelkõige energiamärgistega, päikese­elektrijaamadega projekteerimise ja rajamisega, sh energiasalvestuslahendustega ning elektriautode laadimissüsteemide rajamisega. Päikeseelektrijaamade projekteerimine ja ehitamine eramutest ärihoonete ning suurte maaparkideni on Eesti päikeseturu algusajast 10 aasta jooksul kasvanud ettevõtte kõige olulisemaks osaks. Kasv on tulnud nii päikeseenergia valdkonna üldisest kasvust kui ka sellest, et oleme pidanud oluliseks kvaliteeti, kliendile sobiva lahenduse osas kaasamõtlemist ning head teenindust. Reklaamist, turundusest ning müügitegevusest on tähtsamaks klientide poolt hea sõna levitamine.
2020. aastal kuni 50kW taastuvenergia­rajatiste toetuse lõppemisega võis näha ette huvi langust päikeseenergiajaamade rajamise vastu, eriti suurte maaparkide osas. Samas on tänu kasvanud energiahinnale huvi katustele rajatavate päikeseenergiajaamade vastu oodatust kõrgem. Seega kokkuvõttes ei ole seoses jõulisemalt pilti tulnud taastuvenergiat soosiva kliimapoliitikaga näha ei meil ega mujal huvi langust päikeseenergia vastu.
Täna rajatavate jaamade puhul võib tuua välja kolm põhilist finantsiliselt mõistlikku põhjust. Esiteks nõuded liginullenergiahoonetele ehk vajaliku energiaklassi saamiseks nõutakse taastuvenergia lisamist. Tänu päikeseenergia tootmisest saadavale võidule teenib päikesejaam ennast laenuperioodil tänaste hindade juures mitu korda tagasi.
Teiseks on olemasolevate hoonete puhul peamiseks käivitajaks võimalus elektrienergiakulusid vähendada. Kolmas põhjus on väiksem keskkonna­jalajälg, mis iga päikeseelektrijaamaga kaasneb. Näiteks viimase Fraunhofer Instituudi iga-aastase päikeseelektrijaamade turu aruande järgi toodab jaam meie laiuskraadil kogu seadmete ja rajami­sega seotud energiakulu tagasi juba 2–2,5 aastaga. See tähendab, et 25aastase eluea jooksul toodab päikeseelektrijaam 10 või enam korda, kui esialgselt energiat kulutati. Lisaks suudavad edumeelsemad taaskasutuslahendused 90–95% päikesepaneelide materjalidest uuesti kasutada.
Kui aastal alguses seoses taastuv­energia toetuste kadumisega hindasime, et kodumajapidamiste päikesejaamade tasuvused on taas 10–13 aasta vahel, siis praegust hinnatõusu arvestades on tasuvused sõltuvalt jaama suurusest ja omatarbest jõudnud taas 7–10 aastani.

Energiasalvestusel on mitu efekti

Kuna elektrihinnad muutuvad ühe volatiilsemaks ja akude hinnad samas alanevad, on aina rohkem päevakorras energiasalvestus. Päikesejaamade puhul on salvestuslahendustel mitu efekti. Esiteks saab akudesse salvestades vähendada elektrienergia ostu võrgust ja kasutada päikest jooksvalt suuremate päevaste tarbimistippude katmiseks või õhtustel kallimatel tundidel.
Teiseks saab nutikamad akulahendused panna tööle nii, et need salvestavad päikesevaesemal või öisel ajal võrgust elektrienergia akudesse, mida saab hommikustel elektrienergia kallimatel tundidel kasutada ja saavutada nii elektrienergiakuludes kokkuhoidu. Kolmandaks saab akusüsteemidega ehitada ka võrgukatkestuskindlaid lahendusi, et alati tuled põleksid ja kõik kriitilisemad seadmed töötaksid.
Kes kohe päikesejaama rajades akusid ei soovi lisada, võib esialgu lihtsalt piirduda päikesejaamaga, kus on hübriidinverter, et siis hiljem hõlpsalt akud juurde osta. Samamoodi on juba rajatud akulahendustele võimalik hiljem akusalvestusmahtu juurde lisada.

Päikesejaama võrku liitumisest on saamas takistus

Meie jaotusvõrk on ülesehitatud tarbimist silmas pidades, seetõttu jaotusvõrku tekkivate päikesejaamade kiirel lisandumisel ühe suuremaks murekohaks on kujunemas jaotusvõrgus tootmiseseadmete vajalike liitumisvõimsuste puudumine. See mõjutab juba täna väga mitmeid potentsiaalseid päikeseelektrijaamade projekte. Näiteks kui hoones on olemas teatud tarbimist arvestav võrguliitumine, siis päikesejaama rajades ei pruugi päikesejaama rajamiseks saada luba sama suurt kogust energiat võrku anda.
Mitmetel juhtudel ei tohi võrku anda ühtegi kilovatti (kW) elektrienergiat või siis tuleb maksta kinni kallis võrguarendus, et vastav võimalus luua. See tähendab, et päikeseelektrijaamad tuleb kavandada mõnevõrra väiksemad või varustada juhtimislahendustega, mis piiravad üleliigse tootmise korral seadmete tootmisvõimsust, või näha ette üleliigse energia salvestamiseks akulahendused. Mida rohkem päikeseelektrijaamu rajatakse, seda rohkem selliste näidete arv kasvab ja eelises on need, kes võimalikult vara on päikesejaama valmis ehitanud.

Elektriautolaadija nutikuse ärakasutamine

Koduse elektriautolaadija huvilised peaksid mõtlema, et laadijad suudaksid piisavalt kiiresti laadida ja oleksid ohutud, samuti peab laadija tagama kõigi teiste seadmete töösolemise. Parim lahendus on maksimaalselt ära kasutada päikesepaneelidega toodetud elektrit ning miks mitte sellise funktsionaalsusega, mis tulevikus võiks ka autost energiat majja tagasi anda.
Tüüpsemad kodulaadijad on täna 11kW ja 22kW. See võimsus ei pruugi vastu pidada, kui kodumasinad töötavad ja auto laeb. Õnneks on selle vastu lahendus olemas. Nimelt on mitmetele laadijatele võimalik teha vastav dünaamiline koormuse juhtimine, mis seab prioriteediks kõik muud elektritarbijad ja muudab autolaadimise võimsust nii, et kõik teised kodused seadmed töös püsiksid. Elektriauto saab laadimiseks niipalju võimsust, kui muust tarbimisest üle jääb.
Selleks, et kodusest tarbimisest rohkemgi energiat üle jääks autolaadimiseks, on mõistlik kaaluda päikese­elektrijaama rajamist. Päikeseenergia on odavam kui võrgust ostetav elekter ja teatud autolaadijad saab koos inverteriga panna tööle režiimis, et kogu autosse pandav energia tuleb ainult päikesepaneelidest.

Autolaadija rajamine usalda spetsialisti kätte!

Elektriauto laadimispunkt on natuke rohkemat kui pelgalt juhe kilbist ja pistikupesa seinas. Seetõttu on mõistlik nii laadimispunkti kavandamine kui ka paigaldus tellida vastavat teadmist ja kogemust omavatelt spetsialistidelt. Eriti arvestades varem toodud võimalusi dünaamiliseks koormuste juhtimiseks või ühildamiseks päikeseinverteriga. Elektriauto laadimispunkt ehk laadimistaristu vajab projekti, enne ehitamist tuleb esitada ehitusteatis, pärast rajamist tõendada elektrimõõdistustega nõuetekohasusele vastavust ning taotleda kasutusteatis. Need sammud tagavad ka, et võimaliku õnnetuse korral kehtiks kindlustus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno omab valdkonnast sügavat ülevaadet.
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Reisiterminal peaks sellisel kujul valmima 2028. aasta lõpus.
Uudised
  • 19.11.26, 10:53
Merko sai valmis Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud terminali põranda. Vaata!
Vaata videosid, kuidas käis põranda paneelide paigaldus + Vaata, millne see terminal tuleb
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.11.26, 11:23
Saksing uutest notaritasudest: kinnisvaratehing kallineb priskelt
Lisatud on näitlik arvutus ja põhjalik ülevaade, mis ja kui palju kallineb
Stelli edaspidine suuromanik Civinity asutaja ja juhatuse esimees Deividas Jacka.
Uudised
  • 16.11.26, 11:21
Stell müüs oma enamusosaluse Leedu rahvusvahelisele haldusfirmale
Millerhawki omanik Marko Kull avamas uut ärikeskust.
Uudised
  • 20.11.26, 11:27
Galerii: Marko Kull avas värske 16-miljonilise ärikeskuse
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik olid kohal!
EKFL juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 17.11.26, 11:18
Kinnisvaraturul on november: päikest küll napib, kuid pööripäev on lähedal
Koduostjale võib kasutusloata kinnisvara silma jääda just tavapärasest soodsama hinna tõttu.
Uudised
  • 17.11.26, 06:30
Kodu saab osta ka ilma kasutusloata
Alates 1. jaanuarist 2026 ei tohi kliimaseadmete ja soojuspumpade hooldamisel või teenindamisel kasutada uut ehk varem kasutamata F-gaasi, mille globaalse soojenemise potentsiaal on vähemalt 2500.
  • ST
Sisuturundus
  • 19.11.26, 11:14
Kas täna projekteeritav kliimasüsteem vastab kolme aasta pärast ettenähtud nõuetele?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele