Fotol: (vasakult) EISi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk, moderaator Hando Sinisalu, KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet.
Foto: Äripäev
Just sellise nurga alt vaatles teemat KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet Business Arenal toimunud arutelul “Soviet Legacy vs. Modern Standards”.
Vestluses arutleti muuhulgas ka seda, kui palju mõjutavad aastakümneid tagasi tehtud ehitusotsused täna seda, kes ja kuhu elama soovib minna ning milline roll on liftidel korterite hinnas, linnaruumi arengus ja kogukondade kujunemises üldisemalt.
Enterprise Estonia (EIS/ACE) hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuuse sõnul pole küsimus üksnes tehnilistes lahendustes, vaid valikutes, mida linnade ja elukeskkonna tuleviku osas tehakse. Ehkki kõiki hooneid ei pruugi olla mõistlik uuendada, on renoveerimine enamasti realistlikum kui lammutamine ja seda nii kulude, ressursside kui ka omanike vaatest.
Arutelus puudutati ka teemat, miks head lahendused sageli kasutamata jäävad ning kas muutused peaksid sündima üksikute majade kaupa või tervete kvartalite lõikes. Üha enam nähakse, et lisaks energiasäästule saab määravaks hoopis elukvaliteet. Tehtavaid otsuseid mõjutab sageli palju ka “naabri efekt” ehk olukord, kus ühe maja eeskuju käivitab suuremad muutused terves piirkonnas.
Kui tahad teada, kuidas üks näiliselt argine majadetail võib mõjutada nii kinnisvaraturgu kui ka igapäevast elukeskkonda, kuula Business Arenal toimunud ingliskeelset vestlust, kus vestlesid KONE hooldus- ja moderniseerimistööde müügidirektor Peeter Leet, Enterprise Estonia (EIS/ACE) hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk ning mida modereeris Hando Sinisalu.
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Rahvusvahelisel kinnisvarainvesteeringute koostööfoorumil Business Arena Baltics kogunenud valdkonna eliit võttis elavates aruteludes kinnisvara valdkonna osadeks, tegi kokkuleppeid ja pani paika piirkonna kinnisvaravaldkonna suuna. Siin vormiti tulevikku.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.