„Kinnisvaratunni“ saates on luubi all külaliskorterid. Küsimustele vastasid Uus Maa Pluss partnerid Elar Toomsalu ja Margus Mölder.
Uus Maa Pluss partnerid Elar Toomsalu ja Margus Mölder
  • Uus Maa Pluss partnerid Elar Toomsalu ja Margus Mölder
  • Foto: Kinnisvarauudised
Iseenesest või külaliskorteriks nimetada iga sellist pinda, kus elab see üüriline. „Külaliskorteri mõiste on üsna lai. Küll aga saab siinkohal tuua mängu mõisted „eluruum“ või „mitteeluruum“ ja kui eluruum on tavaline korter, siis mitteeluruum on tegelikult äripind. Viimasel juhul on ka korter tegelikult äripind,“ selgitas saates Elar Toomsalu. Ta lisas, et mitteeluruumidest külaliskortereid omandavad nii ettevõtted kui eraisikud ja enamjaolt väljaüürimise eesmärgil.
See kas valmivas hoones on korterid kui eluruumid või kui äripinnad, sõltub saatekülaliste sõnul maa sihtotstarbest. „Mitteeluruumidest külaliskorterid ehitatakse ärimaale,“ kinnitas Toomsalu. „Neil võivad olla täidetud kõik eluruumide tingimused nii parkimisnormatiivide, päiksevalguse kui ka lagede kõrguse kohalt. Aga kuna tegu on ärimaaga, siis juriidiliselt pole tegu eluhoonega. Samas on ärimaale korterite rajamisel omad eelised. Võib teha väiksemad korterid ja et mitteeluruumide parkimisnormatiivid pole nii ranged, on võimalik sellevõrra teha rohkem kortereid.“
Arendajatel peab tema sõnul olema konkreetne nägemus, mida ja kellele nad teevad. „Kui võtta ka finantseerimisvõimalused, siis mitteeluruumidele on pankadel enamasti natuke karmimad tingimused sissemaksu ja intressi osas. Kui inimene ostab mitteeluruumi, mis vastab kõikidele eluruumi tingimustele ja ta sooviks seda endale elamiseks, siis pank vaatab seda kui äripinda,“ kinnitas teine saatekülaline, Margus Mölder
Kinnisvarabüroo paneb äripinnal asuva korteri müügikuulutuse sageli üles siiski elukondliku kinnisvara alla, kuid kirjutab pakkumise juurde, millega tegemist on. „Mis aga müüki puudutab, siis sellisest objektist huvituv sihtgrupp võib erineda tüüpilistest koduotsijatest. Väga oluline on äripinnal asuvat korterit õigesti ja õigetele inimestele turundada,“ ütles Margus Mölder. „Müügiperiood ei pruugi olla sugugi pikem kui tavakorteril.“
„Eriti kui tegemist väiksema korteriga, on turul päris suur hulk huvilisi. Investorsihtgruppi on Tallinnas päris palju ja mitteeluruumid on ka järelturul kuum kaup,“ lisas Toomsalu.
Üllatus – mu korter on äripind!
Kui spetsiaalselt üürikorteriteks ehitatud arenduse puhul ongi algusest peale teada, millega tegu, siis järelturule on jäänud ka vanemaid hooneid, milles asuvad korterid ühel või teisel põhjusel ametlikult hoopis äripinnad. „Selliseid hooned on Tallinnas mitmel pool,“ nõustus Toomsalu. „Hoone ehitati kunagi ärimaale ja seal võivad olla isegi suuremad korterid, peredele sobivad. Siis võib müügiprotsess olla keerukam, sest investorite sihtgrupp pole enam nii suur. Huvilised on koduostjad, kes vajaks pangalaenu.“
Et maa sihtotstarbe muutmine on parasjagu asjaajamist nõudev, siis ei viitsi kõik ühistud sellega tegelema hakata. Või siis polegi sihtotstarbe muutmine võimalik, kasvõi puuduliku parkimiskohtade arvu tõttu. „Kui hoone vastab nõuetele, on mõistlik palgata projektibüroo appi kogu protsessi läbi viima. Aga kui ei vasta, siis võibki kõik endiseks jääda,“ nentis Toomsalu.
Kui ärimaale püstitatud kortermaja tahaks enda krunti ümber nimetada elamumaaks, tuleb algatada uuesti detailplaneering. See võtab maaklerite kinnitusel juba kokku 3-5 aastat, mõnikord rohkemgi.
Külaliskorterite ehitamise ja kasutamise osas saatekülaliste arvates suuremat regulatsiooni tarvis pole. „Tuleb lihtsalt ise olla teadlik, kumba tüüpi kinnisvaraga tegu on – äripinna või eluruumiga. Tihtipeale inimesed ei süvene, eriti praegu, kus turg väga kuum. Vaadatakse pealiskaudselt, minnakse tehingusse liiga kiiresti,“ arvas Mölder. Kui aga kliendil on abiks professionaalne kinnisvaramaakler, siis on viimase kohus alati objekti puudutav info enne lepingusõlmimist edasi anda.
Kuula saadet:

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 13:22
Kristiines tuli müüki arenduspotentsiaaliga hoone, mille tuleviku otsustab uus peremees
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.

Viimased uudised

Uudised
  • 18.11.26, 07:30
Lidl saab lõpuks ehitada Põhja-Tallinna oma esimese kaupluse
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Uudised
  • 18.11.26, 06:30
Eesti uute eluasemeteturul domineerivad korterid
Arvamused
  • 17.11.26, 14:56
Kadi-Kai Eljaste: klikkidest pimestatud turundusjuht läheb ettevõttele kalliks maksma
Uudised
  • 17.11.26, 14:52
Dollar tegi Euroopa investorile tänavu teene. Uuel aastal ei pruugi see korduda
Suur lugu
  • 17.11.26, 14:41
Vanilla Ninja staarist luksuskinnisvara müügitippu: „Mida rohkem sipled, seda rohkem teenid!”
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Uudised
  • 17.11.26, 14:38
Kunstile tuleb anda sajandik ehituseelarvest | Seda nõuab värske muutus seaduses
Tänavakunstnik Silver Seeblum: ”Keegi peaks selle kohustuse täitmist ka kontrollima. Miljon eurot maksab pisike avaliku sektori maja“
Uudised
  • 17.11.26, 12:15
Galerii: TTP võttis Mustamäe Südame tornilt sarikapärja maha
Mustamäe I pilvelõhkuja saavutas täiskõrguse

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele